Viiepallise süstemi kohaselt, mis kehtib Eestis, ja vist ka naaberriikides, ja mis on küllaltki tuttav neile, kes on vaadelnud akadeemilisi tavasid mitte-küll-tagantigatsetud NSVL's (siin rakendades need vähenõudlikud, lõdvad normid, mida Kmo võtab kasutusele oma nii räpases, ettekujutatud "Aleksandr Stepanovitš Popovi nimelises sangarliku raadio instituudis" kui ka oma räpases, ettekujutatud "Nikolai Ivanovitš Lobatševski nimelises sotsialistliku matemaatika instituudis") - kus, nende vähenõudvate normide kohaselt, 1/5 on "eepiline läbikukkumine", 2/5 "läbikukkumine, mis pole siiski nii hull, et ta eepose tasemeni jõaks", 3/5 on "keskpärane", 4/5 on "hea", ja on 5/5 "kiduväärne"): 3/5. Põhjendus: Kmo leidis aega piisavalt põhjalikuks kirjutamiseks, kuid ei osanud oma võimalikke eestikeelseid keelevigu kätte leida ja parandada. ---- On the 5-point scale current in Estonia, and surely in nearby nations, and familiar to observers of the academic arrangements of the late, unlamented, Union of Soviet Socialist Republics (applying the easy and lax standards Kmo deploys in his grubby imaginary "Aleksandr Stepanovitš Popovi nimeline sangarliku raadio instituut" (the "Alexandr Stepanovitch Popov Institute of Heroic Radio") and his grubby imaginary "Nikolai Ivanovitš Lobatševski nimeline sotsalitsliku matemaatika instituut" (the "Nicolai Ivanovich Lobachevsky Institute of Socialist Mathematics") - where, on the lax and easy grading philosophy of the twin Institutes, 1/5 is "epic fail", 2/5 is "failure not so disastrous as to be epic", 3'5 is "mediocre pass", 4.5 is "good", and 5/5 is "excellent"): 3/5. Justification: Kmo had time to do a reasonably complete job, but lacked the skill to track down and correct his probable breaches of Estonian linguistic norms.
Variandikroonika ---- Revision history:
- 20170131T2156Z/variant 3.2.0: Kmo lisas materjali Põhjala kultiirisfääri teemal. Ta hoidis enda käes õiguse teha siinjuures pisikesi, puhtkosmeetilisi, parandusi järgmise 48 tunni jooksul, siin mitte-dokumenteeritud variantide 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3, ... näol. ---- Kmo added material on the Nordic cultural sphere. He reserved for himself the right to make tiny, purely cosmetic, tweaks over the coming 48 hours, as here-undocumented versions 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3, ... .
- 20170131T2044Z/variant 3.1.0: Kmo lisas tänuavaldusi Winifred Oseri, Tiiu-Ann Salasoo, dr Hugo Salasoole, paater Vello Salole. Ta hoidis enda käes õiguse teha siinjuures pisikesi, puhtkosmeetilisi, parandusi järgmise 48 tunni jooksul, siin mitte-dokumenteeritud variantide 3.1.1, 3.1.2, 3.2.2, ... näol. --- Kmo added words of thanks to Winifred Oser, Tiiu-Ann Salasoo, Dr Hugo Salasoo, and Father Vello Salo. He reserved for himself the right to make tiny, purely cosmetic, tweaks over the coming 48 hours, as here-undocumented versions 3.1.1, 3.1.2, 3.1.3, ... .
- 20170131T1955Z/variant 3.0.0: Kmo lõpetas kondikava ümberkujundamist loetavatesse lausetesse. Ta nüüd alustas lihvimist. Ta hoidis enda käes õiguse teha siinjuures pisikesi, puhtkosmeetilisi, parandusi järgmise 48 tunni jooksul, siin mitte-dokumenteeritud variantide 3.0.1, 3.0.2, 3.0.2, ... näol. ---- Kmo finished converting his outline into coherent prose. He now starting polishing. He reserved for himself the right to make tiny, purely cosmetic, tweaks over the coming 48 hours, as here-undocumented versions 3.0.1, 3.0.2, 3.0.3, ... .
- 20170131T0033Z/variant 2.0.0: Kmo tõi oma kaootilise kondikava paremasse, loogilisemasse, seisundisse, peamiselt vaid eesti keeles. Ta nüüd alustas kondikava ümberkujundamise loetavatesse lausetesse, kirjutades mõlemas keeles.---- Kmo brought his chaotic outline into an improved, more logical, form, albeit largely in Estonian. He now began converting the outline into coherent prose, writing in both languages.
- 20170131T0005Z/variant 1.0.0: Kmo koostas kaootilise esialgse kondikava. Ta lootis seda ümber kujundada järgmise nelja tunni jooksul loetavasse vormi, nii eesti keeles kui inglise keeles. Ta aga kartis, et tal tuleks seda tõõd alles järgmisel päeval, s.o. 2017-01-31 Ontario päevaajal, lõpetada. ---- Kmo produced a chaotic provisional outline. He hoped to transform this over the coming four hours into readable prose, both in Estonian and in English. He feared, however, that he would have to finish on the next working day, i.e., in the Ontario daylight hours of 2017-01-31.
[HOIATUS: Viga blogger-i serveritarkvaras on viimaste nädalate jooksul kippuud insereerima soovimata valgevahet niimõnda minu siinpakutud esseesse. Kui tundub, et kuvar lõppeb tühja ruumiga, tuleb minna hiireratta abil veel allapoole. Lõpp ei ole käes, kuni paistab tavaline blogger-i "Posted by Toomas (Tom) Karmo at". - Blogger-i tarkvara on ka kippunud tootma HTML'i, mida kujundavad erinevatel viisidel erinevad kliendipoolsed brauserid - kusjuures niimõnigi brauser ehk ei loe sisse oma täies ulatuses need "Kaskaadlastikud Stiililehed", mis mitme brauseri juures määratlevad äärevahede, kõrvalveerude (jne) paigutamise. Kui Teie aimate Kaskaadlastike Stiililehtede eksimuste olemasolu Teie brauseris, olge kannatlikud: on tõenäone, et kuigi sisu on tõugatud mingisugusesse veidrasse paika (näiteks, brauseri alumise ääre vastu, kui ta peaks pigemini parema ääre vastu istuma), siiski on terve sisu Teie brauserisse kuidagiviisi laaditud, ühes või teises kummalises asendis. - Igaüks, kes sooviks aidata lahenduste otsimisel, või ka muid tehnilisi nõuandeid pakkuda, võiks julgesti mulle kirjutada, aadressil Toomas.Karmo@gmail.com. ---- CAUTION: A bug in the blogger server-side software has in some past weeks shown a propensity to insert inappropriate whitespace at some points in some of my posted essays. If a screen seems to end in empty space, keep scrolling down. The end of the posting is not reached until the usual blogger "Posted by Toomas (Tom) Karmo at" appears. - The blogger software has also shown a propensity to generate HTML that is formatted in different ways on different client-side browsers, perhaps with some browsers not correctly reading in the entirety of the "Cascading Style Sheets" which on many Web servers control the browser placement of margins, sidebars, and the like. If you suspect "Cascading Style Sheets" problems in your particular browser, be patient: it is probable that while some content has been shoved into some odd place (for instance, down to the bottom of your browser, where it ought to appear in the right-hand margin), all the server content has been pushed down into your browser in some place or other. - Anyone inclined to help with trouble-shooting, or to offer other kinds of technical advice, is welcome to write me via Toomas.Karmo@gmail.com.]
0. Käesoleva ajaveebiessee kohta üldiselt ---- About This Blog Posting
Praegune ajaveebi, ehk blogi, essee kujutab endast jätku möödunud nädala ingliskeelsele ajaveebi esseele, mille pealkirjaks oli "Why Study Languages?" ---- Today's blog essay is intended as a sequel to last week's blog essay, entitled "Why Study Languages?"
Minu tänased sissejuhatavad tähelepanekud, essee alguses, pakuvad mõnel määral huvi neile, kes ei ole oma eesmärgiks seadnud eesti keele õppimise. Mõnel määral aga pakuvad need lõigud ka midagi eesti keele valdajatele, kellel on mingisugune üldine huvi kultuurinähtuste vastu. ---- Today's introductory remarks, at the beginning of the essay, to some extent will interest people who have not set themselves the goal of learning Estonian. But to some extent also, they will be of some use to Estonian speakers interested in general cultural phenomena.
Neid sissejuatavaid tähelepanekuid ma koondan kahe alapeatüki alla, esse alguses: esiteks "Enne formaalsete õpingute alustamist: (A) eesti keel oma laiemas kultuurilses kontekstis", ja teiseks "Enne formaalsete õpingute alustamist: (B) heliline taust laulusõnade abil". ---- I will assemble these remarks under two section headings, at the beginning of the essay: first "Before Starting Formal Studies: (A) Estonian in its Wider Cultural Context", and second "Before Starting Formal Studies: (B) The Auditory Background, via Song Lyrics".
Edaspidi praeguses ajaveebiessees (seda ma kavatsen alles tuleval nädalal edasi kirjutada), kolmandast alapeatükist alates, tulevad minu peamised konkreetsed soovitused - peamiselt õpikute ja sõnaraamatute soovituste näol. See edaspidine osa vist huvitab ainult seda lugejat, kes tõesti kavatseb keelt õppida. ----Subsequently in the present essay (I hope to write this, in whole or in part, next week), starting with the third section, are my principal concrete suggestions - for the most part comprising specific textbook and dictionary recommendations. This subsequent writing will perhaps interest only the reader who actually plans to study Estonian.
****
Minu siinnäidatud koostamise kroonika ei peegelda praeguse ajaveebiessee täie, keeruka, tekkeloo. Ma juba koostasin kaks lühikest varianti 2015.a., elektronpostiliseks levitamiseks. See oli ajal, kui mul veel polnud http://toomaskarmo.blogspot.com-i serveriruum. ---- My revision history, as displayed here, reflects the unusually complex gestation history of the present blog essay. I already constructed two short versions in 2015, for dissemination by e-mail. This was at a time at which I did not yet have the server space http://toomaskarmo.blogspot.com.
****
Täna ma mõtlen ja kirjutan pigem eesti kui inglise keeles. Kirjutamine tehtud, ma siis sõnastan oma lauseid ümber inglise keelde, suhteliselt vaba (s.o. mitte piinlikult sõna-sõna-pealt täpse) tõlkena. ---- Today I am thinking and writing in Estonian rather than in English. The initial writing finished, I then turn my sentences into English, in a rather free (as opposed to a painfully literal) translation.
Ma vabandan ette, et ehkki ma siin mõtlen ja kirjutan kodukeeles, mu kodukeel jätab soovida. Minu pagulaskonna 1960. aastate Nova Scotia piirkonnas puudusid need eestikeelsed koolivõimalused, mis olid olemas Torontos - ja võib-olla olid veel paremal, jõulisemal, kujul olemas Stokholmis. Loodan, et kunagi tulevikus (võib-olla mõne aasta pärast) suudan oma keelelisi vigu kätte leida ja tänast puudulikku esitlust parandada. ---- I apologize in advance that although I am here thinking and writing in my home language, my command of my home language nevertheless leaves something to be desired. My 1960s-era Estonian-émigré region of Nova Scotia lacked those Estonian-language schooling opportunities which existed in Toronto - and existed perhaps in a still better, stronger, form in Stockholm. I hope that at some future point, perhaps some years from now, I will be able to find my linguistic errors and improve on today's occasionally defective expression.
****
Praegu tuleks veel tänada need mitmed, kes on kuidagi oma abi andnud essee kokkupanemisel, eriti selle 2015.a. kahe varavariandi puhul: tähestikulises järjestuses Argo Mund (Eesti Keele Instituut,Tallinn), Piret Noorhani (VEMU-Toronto), Marju Toomsalu (Toronto Ülikool) ning Korp! Vironia pere Torontos. ---- It is time now to thanks those numerous people who have given their help in the compiling of this essay, especially in its early (2015) versions: in alphabetical order Argo Mund (Estonian Language Institute, Tallinn), Piret Noorhani (Museum of Estonians Abroad, in Toronto), Marju Toomsalu (University of Toronto) and the Toronto family of the academic fraternity Korporatsioon Vironia.
Ma sooviksin veel eriti tänada minu keeleõppimise ergutajaid 1980-date aastate Austraalia Metsaülikooli peres, ja siinsamas 1980-date aastate Torontos - Austraalias Winifred Oser (neiuna Vunk) (1920-2013; tuntud mu armsale emale enne Teist maailmasõda: emagi õppis filoloogiat Tartus, kui prl Vungi tolleaegne kolleeg), Tiiu-Ann Salasoo (1932-) ning dr Inno Salasoo (1929-), ja selleaegses Torontos paater Vello Salo (1925-). ---- I would like also in a special way to thank some individuals who have encouraged me in philological studies, both in the 1980s Australian Metsaülikool ["Forest University"] family and here in 1980s-era Toronto - in Australia Winifred Oser (née Vunk) (1920-2013; known before the war to my dear mother; my mother herself studied philology in Tartu, as Miss Vunk's then colleague), Tiiu-Ann Salasoo (Jalak) (1932-) and Dr Inno Salasoo (1929-); and in past-days Toronto Father Vello Salo (1925-).
1. Enne Formaalsete Õpingute Alustamist: (A) Eesti Keel Oma Laiemas Kultuurilses Kontekstis ---- Before Starting Formal Studies: (A) Estonian in its Wider Cultural Context
Neile, kellele eesti kultuur on veidi võõras, tuleks ehk toonitada kahte olulist tõika. ---- Two relevant points should perhaps be stressed for those to whom Estonian is somewhat exotic.
(1) Eesti rahvalaul, ja ka eesti viimistletud ilukirjadnuslik korpus, peegeldab mahasurutusut ja vastupanu - nagu seda teeb ka (veelgi dramaatilisemal kujul) heebrea keel. ---- Estonian folk song, and also the corpus of polished Estonian literature, reflects a history of repression and resistance - as does (in a still more dramatic way) Hebrew.
Juba meie termin "maakeel" sisendab vihjet raskele minevikule: eestlastest sai linlaste-ristirüütlite poolt anastatud maarahvas alatest 1208.a., millte tõttu nad kippusidki ennast alistunult "maarahvaks" hüüdma kuni 19. sajandi ärkamisajastuni. --- Our term "maakeel" ("countryside language") itself embodies a reference to a difficult past: from the year 1208, the Estonians became a "countryside people" conquered by townsfolk and crusaders, and in consequence tended to call themselves the "countryside people" until their 19th-century national awakening.
Ka eesti keele tõus euroopa kultuurkeelte hulka 19. sajandil leiab kaudset parallelli Iisraelis. Kui meie keeelpäästjateks osutus väike, kohati küllaltki sangarlik salk filolooge-literaate (esialgseks üldtuntud kujuks oli F.R.Kreutzwald (1803-1882); tema nii-öelda sõiduvees võttis hoogu süstemaatiline teaduslik keeleuurimine, näiteks Jakob Hurda (1839-1906/1907) ja Mihkel Veske (1843-1890) näol), siis analoogselt leidub Iisraeli rahvaelus sangarlik heebrea keele ülesehitaja Eliezer Ben-Yehuda (1858-1922). ---- Further, the rise of Estonian into the family of cultured European languages in the 19th century has its distant parallel in Israel. Where the rescuers of our language were a small, in some instances rather heroic, band of philologist-littérateurs (the first generally known figure was F.R.Kreutzwald (1803-1882); in his so-to-speak ship's wake, systematic scholarly philology gathered momentum, for instance through Jakob Hurt (1839-1906/1907) and Mihkel Veske (1843-1890)), analogously Israel has its heroic Hebrew philological revivalist Eliezer Ben-Yehuda (1858-1922).
Nagu heebrea keel on olnud Israeli riigielus, Palestiina Mandaadi ajast saadik, kultuuriliseks võistlemistriistaks, nii on seda olnud ka meie keel - meie puhul eriti kahes eri sundvenestamise ajajärgus (esiteks viimaste tsaaride, teiseks 1991.a. tühistatud NSVL okupatsiooni all). ---- As Hebrew has been in the national life of Israel, from the days of the Palestine Mandate onward, a cultural-defence weapon, so also has been our language - in our case most notably in two different periods of forced russification (the first of them under the last tsars, the second under the USSR occupation which was annulled in 1991).
Nagu Iisraelis, nii on ka Eesti kultuurilisel arengul olulise osa mänginud mandritevaheline diasporaa, oma filoloogide ja kirjanikkudega. ---- As in the case of Israel, so also in the case of Estonia's cultural development, a significant role has been played by an intercontinental disapora, with its philologists and authors.
(2) Võõrastele, võib-olla koguni eestlastele endile, tuleks toonitada, kuivõrd märgatav on meie kultuuri asümmeetriline geograafiline suunitlus. Vaistlikult eelistatud on just meie põhja ja loode vaatevinklid, üle merevoogude - põhja suund meie hõimlaste, soomlaste, pärast; loode suund aga kui see laiijem põhjala, kuhu me sooviksime koos oma võimsama soomlastest hõimurahvaga kuuluda, kõige meie ajalooliste ida- ning kaguraskuste kiuste. ---- To foreigners, and perhaps to Estonians themselves, it is worth underscoring how perceptible is our culture's asymmetric geographical outreach. Instinctively favoured are our northern and norhwestern aspects, across the waves - northward because of our ethnic relatives the Finns; and to the northwest, on the other hand, because of that wider Nordic world to which we would wish, along with our stronger relatives the Finns, to belong, in the teeth of our various historical eastward and southeastward difficulties.
Me vahest kipume unustame kuivõrd lai on kultuuriline Põhjala. Sinna kuuluvad mitte üksnes Soome ja Rootsi, aga veel Taani (kui maastikulisest sarnasusest Taaniga kõrvale jätta, jääb ikka see tõsiasi, et taanlaste käes oli mõneks ajaks Tallinn, ehk "Taani linn"). Kui rääkida Taanist, siis tuleb silmas pidada veel Faroe saari, Islandit ja Gröönimaad. Kui juttu juba Gröönimaast, tuleks veel märkida, et nagu Narva jõgi on Põhjala idapoolseks piiriks, samuti ulatus Gröönimaa seiklejate võim kunagi Newfoundlandi põhjatipuni välja - l'Anse aux Meadows'i 11. sajandi lühiajalise koloonia-asula näol. - Siis on veel norra, kelle kultuurilisi jälgi leitakse tänapäeval Shetlandi saartel. Viimane teadaolev norra "Norn"-i emakeelena valdaja Shetlandites suri alles 1850.a. paiku, nagu me seda inglise keeles loeme veebilehelt https://en.wikipedia.org/wiki/Walter_Sutherland_%28Norn%29. ---- We sometimes tend to forget just how wide is the Nordic cultural sphere. To it belong not Finland and Sweden alone, but also Denmark (leaving aside the similarity between the Danish and Estonian landscapes, there remains the fact that in Denmark's power lay for a time Tallinn, "the Danish linn"/"Danish town"). When Denmark is brought into consideration, then one has also to keep in view the Faroes, Iceland, and Greenland. But so far as concerns Greenland, then as the Narva River marks the easternmost extreme of the Nordic cultural region, equally Greenland's
Šotimaa ise, kui Norra naaber, ja kui Norra vestluspartner keskaegses diplomaatias, ei ole Põhjalale võõras. ---- Scotland itself, as Norway's neighbour, and as Norway's partner in mediaeval diplomatic dialogue, is not foreign to the Nordic sphere.
Juba meie termin "maakeel" sisendab vihjet raskele minevikule: eestlastest sai linlaste-ristirüütlite poolt anastatud maarahvas alatest 1208.a., millte tõttu nad kippusidki ennast alistunult "maarahvaks" hüüdma kuni 19. sajandi ärkamisajastuni. --- Our term "maakeel" ("countryside language") itself embodies a reference to a difficult past: from the year 1208, the Estonians became a "countryside people" conquered by townsfolk and crusaders, and in consequence tended to call themselves the "countryside people" until their 19th-century national awakening.
Ka eesti keele tõus euroopa kultuurkeelte hulka 19. sajandil leiab kaudset parallelli Iisraelis. Kui meie keeelpäästjateks osutus väike, kohati küllaltki sangarlik salk filolooge-literaate (esialgseks üldtuntud kujuks oli F.R.Kreutzwald (1803-1882); tema nii-öelda sõiduvees võttis hoogu süstemaatiline teaduslik keeleuurimine, näiteks Jakob Hurda (1839-1906/1907) ja Mihkel Veske (1843-1890) näol), siis analoogselt leidub Iisraeli rahvaelus sangarlik heebrea keele ülesehitaja Eliezer Ben-Yehuda (1858-1922). ---- Further, the rise of Estonian into the family of cultured European languages in the 19th century has its distant parallel in Israel. Where the rescuers of our language were a small, in some instances rather heroic, band of philologist-littérateurs (the first generally known figure was F.R.Kreutzwald (1803-1882); in his so-to-speak ship's wake, systematic scholarly philology gathered momentum, for instance through Jakob Hurt (1839-1906/1907) and Mihkel Veske (1843-1890)), analogously Israel has its heroic Hebrew philological revivalist Eliezer Ben-Yehuda (1858-1922).
Nagu heebrea keel on olnud Israeli riigielus, Palestiina Mandaadi ajast saadik, kultuuriliseks võistlemistriistaks, nii on seda olnud ka meie keel - meie puhul eriti kahes eri sundvenestamise ajajärgus (esiteks viimaste tsaaride, teiseks 1991.a. tühistatud NSVL okupatsiooni all). ---- As Hebrew has been in the national life of Israel, from the days of the Palestine Mandate onward, a cultural-defence weapon, so also has been our language - in our case most notably in two different periods of forced russification (the first of them under the last tsars, the second under the USSR occupation which was annulled in 1991).
Nagu Iisraelis, nii on ka Eesti kultuurilisel arengul olulise osa mänginud mandritevaheline diasporaa, oma filoloogide ja kirjanikkudega. ---- As in the case of Israel, so also in the case of Estonia's cultural development, a significant role has been played by an intercontinental disapora, with its philologists and authors.
(2) Võõrastele, võib-olla koguni eestlastele endile, tuleks toonitada, kuivõrd märgatav on meie kultuuri asümmeetriline geograafiline suunitlus. Vaistlikult eelistatud on just meie põhja ja loode vaatevinklid, üle merevoogude - põhja suund meie hõimlaste, soomlaste, pärast; loode suund aga kui see laiijem põhjala, kuhu me sooviksime koos oma võimsama soomlastest hõimurahvaga kuuluda, kõige meie ajalooliste ida- ning kaguraskuste kiuste. ---- To foreigners, and perhaps to Estonians themselves, it is worth underscoring how perceptible is our culture's asymmetric geographical outreach. Instinctively favoured are our northern and norhwestern aspects, across the waves - northward because of our ethnic relatives the Finns; and to the northwest, on the other hand, because of that wider Nordic world to which we would wish, along with our stronger relatives the Finns, to belong, in the teeth of our various historical eastward and southeastward difficulties.
Me vahest kipume unustame kuivõrd lai on kultuuriline Põhjala. Sinna kuuluvad mitte üksnes Soome ja Rootsi, aga veel Taani (kui maastikulisest sarnasusest Taaniga kõrvale jätta, jääb ikka see tõsiasi, et taanlaste käes oli mõneks ajaks Tallinn, ehk "Taani linn"). Kui rääkida Taanist, siis tuleb silmas pidada veel Faroe saari, Islandit ja Gröönimaad. Kui juttu juba Gröönimaast, tuleks veel märkida, et nagu Narva jõgi on Põhjala idapoolseks piiriks, samuti ulatus Gröönimaa seiklejate võim kunagi Newfoundlandi põhjatipuni välja - l'Anse aux Meadows'i 11. sajandi lühiajalise koloonia-asula näol. - Siis on veel norra, kelle kultuurilisi jälgi leitakse tänapäeval Shetlandi saartel. Viimane teadaolev norra "Norn"-i emakeelena valdaja Shetlandites suri alles 1850.a. paiku, nagu me seda inglise keeles loeme veebilehelt https://en.wikipedia.org/wiki/Walter_Sutherland_%28Norn%29. ---- We sometimes tend to forget just how wide is the Nordic cultural sphere. To it belong not Finland and Sweden alone, but also Denmark (leaving aside the similarity between the Danish and Estonian landscapes, there remains the fact that in Denmark's power lay for a time Tallinn, "the Danish linn"/"Danish town"). When Denmark is brought into consideration, then one has also to keep in view the Faroes, Iceland, and Greenland. But so far as concerns Greenland, then as the Narva River marks the easternmost extreme of the Nordic cultural region, equally Greenland's
adventurers reached out to the northern tip of Newfoundland, through their shortlived 11th-century l'Anse aux Meadows colony-settlement. - Then again there is Norway, whose cultural footprints are discernible in today's Shetlands. The last known native Norn speaker died in the Shetlands as recently as 1850 or so - as we read in English from https://en.wikipedia.org/wiki/Walter_Sutherland_%28Norn%29.
Šotimaa ise, kui Norra naaber, ja kui Norra vestluspartner keskaegses diplomaatias, ei ole Põhjalale võõras. ---- Scotland itself, as Norway's neighbour, and as Norway's partner in mediaeval diplomatic dialogue, is not foreign to the Nordic sphere.
Mida iganes tuleks Inglismaa kohta öelda, on tõsiasi küll, esiteks (a) et anglosakside kultuur enne Vilhelm Vallutajat oli tunduvalt Taaniga seotud, teiseks (b) et anglosaksi Wessexi kroonikakirjutajatele tuntud seiklejad Ohtere ja/või Wulfstan külastasid ka meie merelõiku. ---- Whatever is to be said about England, it is at any rate the case first (a) that the Anglo-Saxon culture before William the Conqueror was perceptibly linked with Denmark, and secondly (b) that the adventurers Ohtere and/or Wulfstan, known to chronicle-writers of Anglo-Saxon Wessex, visited even our own stretch of the Baltic Sea.
2. Enne Formaalsete Õpingute Alustamist: (B) Heliline Taust Laulusõnade Abil ---- Before Starting Formal Studies: (B) The Auditory Background, via Song Lyrics
Kes tahab heebrea keelt õppida peaks esialgu mitte grammatikat tuupima, vaid selle keele konstantiderikast ilu tundma õppima, ja seegi pigem vaistlikult kui intellektuaalselt. Selline hingeline tajumine võiks minu meelest sündida juba paari laulu näol - näiteks peolaul Hava Nagila, ja siis veel Ofra Haza (1957-2000) lööklaul "Jerušalaim šel Zahav" ("Kullast Jeruusalem"). Kes, olles kord kuulnud "Hava Nagilas" "uru ahhiim", suudaks unustada, et "vend" on, nii piibli kui ka tänapäevases keeles, mitmuses "ahhiim", nii vägeva h-ga? Kellele, olles kord kuulnud Ofra Hazad, ei tuleks peaaegu et pisarad silma, mõeldes samasuguselt konsantiderohke sõna "homaa" ("seina", siin õiteti "leinamüüri") tähendusele - ja see nii iidse piibli kui ka tänapäevases keeles? Kui alustada oma heebrea keele õpinguid lauluga, on tee kuidagi silutud. ---- One who wishes to study Hebrew ought to begin not by cramming the grammar, but by forming an acquaintance with that language's so-consonantal beautry - and even this more at the level of the instinct than of the intellect. Such an emotional appreciation can in my view by acquired easily, from just a couple of songs - for instance from the celebration-song Hava Nagila, and secondly from the Ofra Haza (1957-2000) popular hit "Jerushalaim shel Zahav" ("Jerusalem of Gold"). Who, having once heard the Hava Nagila "uru ahim", could forget that "brother" is, both in the Biblical and in the contemporary language, in its plural "ahim", with that so-strong "h"? Who, having once heard Ofra Haza, is not reduced practically to tears upon pondering the significance of that similarly consonant-heavy word "homa" ("wall", more accurately in this context "Wailing Wall") - and this equally in the ancient Biblical language and in contemporary speech? Those who start studying Hebrew through song find their path somehow smoothed.
Sama kehtib saksa ning prantuse keelte kohta. Hea oleks saksakeele tudengil juba esimesel nädalal ära kuulata näiteks "In München steht ein Hofbräuhaus", või laulja "Lolita" (Edith "Ditta" Einzinger; 1931-2010) "Seemann, deine Heimat ist das Meer", või siis jälle mõni "die Fledermaus-i" aaria või koorikatkend. ---- The same point applies for German and French. It is desirable for the German student already in the initial week to listen to, for example, "In München steht ein Hofbräuhaus", or to the vocalist "Lolita" (Edith "Ditta" Einzinger; 1931-2010) rendering "Seemann, deine Heimat ist das Meer", or again to some aria or choral excerpt from die Fledermaus.
Pranstuse keele esimese nädala jooksul, kui grammatika on veel hämar, tuleks lasta kõrvaklappidesse niimõnigi Edith Piafi (1915-1963) klassik - näiteks "Milord", "La vie en rose" ja "Je ne regrette rien. ---- In the first week of French studies, when the grammar is still obscure, it would be appropriate to convey into the headphones some classics from Edith Piaf (1915-1963) - say "Milord", "La vie en rose", and "Je ne regrette rien."
Et mitte liiga palju korraga pakkuda, ma siin soovitaksin vaid kaks eestikeelset laulu, mis siiski kuidagi lasevad aimata eestlaste hingemaailma üldkonjunktuure, ja ühtlasi toovad piisavalt esile eesti keele foneetilise omapära. ---- So as not to offer too much at once, I would recommend here just two Estonian songs, which nevertheless allow the student to appreciate the general contours of the Estonian emotional inscape, and at the same time display in an adequate way some features of Estonian phonetics.
Esimeseks sissejuhatavaks palaks võiks võtta kajastus tänapäeva ühiskondlikest muredest - kus 1944.a. on oma reaalsuse kaotamas, kus isegi 1987-1991.a. Laulev Revolutsioonist on saanud pigem kooliõpiku peatükk kui tegelikkus - nimelt, "Mis maa see on?" Siin minu soovituseks oleks Siiri Sisask, nii nagu ta seda laulu ette kandis spontaanselt või pool-spontaanselt (rahvamurru võib-olla peaaegu ootamatul, harjutamatul, saatel, Tallinna lauluväljakul). Pala on esitatud YouTube'i tarbija "Ringtee" poolt, pealkirjaga "Siiri Sisask ja Ühendkoorid | Mis maa see on", kuupäevaga 2011-07-03, kestvusega 6:03. Minu internetikvartalis on selle materjali veebiaadressiks https://www.youtube.com/watch?v=NmmUOpLQnLs. Ehkki mujal maailmas võiks veebiaadress teistsugune olla, peaks YouTube'i ostingumootor andma vajaliku tulemuse, kui kasutada otsinguterminina 2011 Siiri Sisask Mis maa see on. ---- As the first introductory piece, one might take a resonance of today's sociopolitical concerns - today, when 1944 is losing its reality, and when even the 1978-through-1991 Singing Revolution is becoming more schoolbook chapter than actuality - namely, "Mis maa see on?" ["What country is this?"]. Here my recommendation would be Siiri Sisask, in her spontaneous or semi-spontaneous performance (with the perhaps almost unanticipated accompaniment of the crowd, at the Tallinn Song Festival Grounds). The piece is made available by YouTube user "Ringtee" under the title "Siiri Sisask ja Ühendkoorid [Siiri Sisask and Combined Choirs] | Mis maa see on", under date 2011-07-03, for a duration of 6:03. In my corner of the Internet, this material has the URL https://www.youtube.com/watch?v=NmmUOpLQnLs. Although elsewhere in the world the URL might differ, the YouTube search engine should deliver the correct result when duly supplied with the search term 2011 Siiri Sisask Mis maa see on.
Siin on siis laulusõnad. Keeleõppimise algaja peaks neid jälgima pigem emotsionaalselt kui sõnaraamatu ehk kaine mõistuse abil: ---- Here, then, are the lyrics. The beginner should follow them more affectively than with the dictionary, in other terms more at the level of emotion than of the intellect:
Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,
vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge
ja kummalised nende laululood.
Mis maa see on? Kord öö sööb ära päeva,
siis jälle päev on nõnda pikk, et neelab öö.
Ühtmoodi mõlemad siin mööda lähevad -
kui võõras puhkab, kohalik teeb tööd.
Mis maa see on? Kas tõesti üksnes orjaks
veel ainult kõlbab inimene siin?
Ja kes selle valu ükskord kokku korjaks,
et tuleks armastus ja lõppeks piin?
Mis maa see on? Kus halastus on ohus,
mis maa see on? Kus vabadus on maasse kaevatud -
Kus on siin õiglus, kus rahukohus,
kust õiglust otsima peaks vaevatud?
Mis maa see on? Kaastunne siin on roostes,
on roostes häbi südameta rind.
Ma siit põgeneda võiksin lausa joostes,
kuid miski hoiab tagasi veel mind.
Mis maa see on, mis saab mind kinni hoida? -
ja millega ta seda teeb ei tea.
Ta ju ei kata mind, ta ju ei hoia,
kuid ometigi endaga mind veab.
Mis maa see on? Kas suudan seda mõista?
Mis maa see on? Kas suudan enam olla temata?
Mis maa see on? Kuis ometigi võis ta
kõik oma lapsed jätta emata?
Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,
vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge
ja kummalised nende laululood.
Minu toortõlge: ---- The following is my raw translation:
What country is this? Here is not a single mountain,
But endless woods and bog-pools.
And yet its people are filled with odd power,
And their songs are strange.
What country is this? Now the night swallows up the day,
And then again the day is so long it swallows up the night.
Both of them pass in the same way -
When the foreigner rests, the locals toil.
What country is this? Is it really true that here
People deserve only slavery?
And who could for once scrape together all that pain,
So that love might come and the misery end?
What country is this, where sympathy gets put on the chopping-block?
What country is this, where freedom gets buried?
Where in this place is redress - where the court
From which the oppressed might seek justice?
What country is this? Here fellow-feeling is rusted,
The heartless bosom rusted in shame.
I could flee from here, racing,
And yet something holds me back.
What country is this, which can keep me bound -
How it does it, I do not know.
It does not clothe me, it does not look after me,
And yet it drags me along with it.
What country is this? How can I understand it?
What country is this? How can I live without it?
What country is this? How ever could it
Leave all its children motherless?
What country is this? Here is not a single mouintain,
But endless woods and bog-pools.
And yet its people are filled with odd power,
And their songs are strange.
Teiseks filoloogiliselt sissejuhatavaks lauluks võiks valida Juhan Liivi (1864-1913) luuletus "Ta lendab mesipuu poole", nagu ta on näiteks laulukujul pakutud YouTube'i tarbija "Piirikaitse" poolt, kuupäevaga 2009-07-18, kestvusega 3:10. Minu internetikvartalis on selle kooriesitluse, saadetud osavalt valitud kinoklippidelt, internetiaadressiks https://www.youtube.com/watch?v=_tncbZWVwn4 - kuid igal pool maailmas peaks siiski YouTube'i otsingumootor andma õiget tulemust, kui sihiks anda Piirikaitse 2009 Ta lendab mesipuu poole. ---- As a second philogically prefatory song, one might choose Juhan Liiv's (1864-1913) luuletus "Ta lendab mesipuu poole" ("They fly to the hive"), as it is for instance presented, as song, by YouTube user "Piirikaitse" ["Border Patrol"], under the date 2009-07-18, for a duration of 3:10. In my corner of this Internet, this choral performance, accompanied by skillfully selected ciné clips, has the URL https://www.youtube.com/watch?v=_tncbZWVwn4. But everywhere in the world the YouTube search engine ought to give the correct result when duly supplied with the search term Piirikaitse 2009 Ta lendab mesipuu poole.
Siin on Juhan Liivi sõnad: ---- Here are Juhan Liiv's words:
Ta lendab lillest lillesse,
ja lendab mesipuu poole;
ja tõuseb kõuepilv ülesse -
ta lendab mesipuu poole.
Ja langevad teele tuhanded;
veel koju jõuavad tuhanded
ja viivad vaeva ja hoole
ja lendavad mesipuu poole!
Hing, oh hing, sa raskel a'al -
kuis õhkad isamaa poole;
kas kodu sa, kas võõral maal -
kuis ihkad isamaa poole!
Ja puhugu vastu sul' surmatuul
ja lennaku vastu sul' surmakuul:
sa unustad surma ja hoole
ning tõttad isamaa poole!
Hing, oh hing, sa raskel a'al -
kuis õhkad isamaa poole;
kas kodu sa, kas võõral maal -
kuis ihkad isamaa poole!
Kuis ihkad isamaa poole!
Siin on ligi-toortõlge, mille jälgimine kui laul ise mängib kõrvaklappides annaks aimata midagi keele olemusest: ---- Here is a nearly literal translation - the following of which, when the poem-cum-song itself is playing in headphones, would give one some impression of linguistic essences:
They fly from blossom to blossom,
And fly toward the hive;
And the thundercloud rises -
They fly hiveward.
And thousands fall by the wayside;
Still, thousands reach home;
Bearing their labour and care,
They fly hiveward.
Soul, o soul, in a harsh time -
How you yearn for your homeland;
Whether at home or in a foreign land,
How you yearn for your homeland!
And let the death-wind assail you
And let the death-bullet fly to meet you:
Oblivious to death and care,
You speed homeward.
Soul, o soul, in a harsh time -
How you yearn for your homeland;
Whether at home or in a foreign land,
How you yearn for your homeand!
[In strict accuracy, admittedly, "isamaa" is "fatherland". But this has in English unhappy 1930s-Berlin connotations of das Vaterland, in other words of an unreasoning mob cheering some torchlight parade. Further, "ta lendab" is in strict accuracy singular: "he/she/it flies". In English "he flies" is biologically inaccurate, as a reference to the workers in the species Apis mellifera. The gender-accurate "she flies", on the other hand, is to my ear untrue to Juhan Liiv's gender-neutrality. I have similarly had to take other small liberties, so as to make even my near-literal translation readable.]
Silmatorkav on paralleel Soomega: ajalugu ka seda soovis, et Johan Julius Christian Sibelius (1865-1957) varaselt, s.o. juba Juhan Liivi veel-vaiksel epohhil, kirjutatud "Finlandia" manaks oma keelepillide madalatoonilises lõigus ennatuslikult ette 1939-1940 talve õhurünnakute mürinat. ---- The parallel with Finland is striking: history likewise saw to it that the "Finlandia" of Johan Julius Christian Sibelius (1865-1957), written early on (during the still-placid era of Juhan Liiv) should in its bass-register string-section measures faithfully depict, in a prophetic way, the noise of air assaults during the 1939-1940 winter.
Asja võiks ilmselt veel venitada. Võiks veel pakkuda algaja keeleõpilasele Veljo Tormise (1930-2017) "Raua needmine" (sõnadega, kahes keeles). Või siis jälle võiks välja valida Lydia Koidula (1843-1886) "Mu Isamaa on Minu Arm" Gustav Ernesaksa (1908-1993) viisil (sõnadega, kahes keeles, kusjuures kuuluks ka seletus Koidula laulu osast Lauluväljakul, NSVL okupatsiooni aastakümnetel). Aga minu meelest paarist laulust piisab, kui (nagu siin) on meie peamiseks huviobjkektiks keel ise. ---- This operation could clearly be dragged out further. One could additionally offer to the philological beginner Veljo Tormis's (1930-2017) "Raua Needmine" [The Cursing of Iron] (with the lyrics, in Estonian and English). Or, again, one could select Lydia Koidula's (1843-1886) "Mu Isamaa on Minu Arm" [My Fatherland/motherland/homeland is My Love] with the music of Gustav Ernesaks (1908-1993) (with the lyrics, in Estonian and English: this could be accompanied with an explanation of the significance of Koidula's song at the Song Festival Grounds, during the USSR occupation decades). But in my view a couple of song suffice, when (as is the case here) one's primary interest is in the language itself.
[Jätkub loodetavasti tuleval nädalal, UTC ehk maailmakella ajavahemikul 20170207T0001Z/20170207T0401Z./ ---- To be continued, it is hoped, next week, in the UTC (Universal Coordinated Time) interval 20170207T0001Z/20170207T0401Z.]
No comments:
Post a Comment
All comments are moderated. For comment-moderation rules, see initial posting on this blog (2016-04-14).